Goodyeari uudised

Genf, Šveits, 4. märts 2008 ― Innovatsioon, pidev uute ideede, toodete ja materjalide vool on üle 100 aasta olnud Goodyeari tegevuste tuum. Üks Goodyeari käimasolevate uurimis- ja arendustegevuse projektidest on algatus välja töötada üliväikese veeretakistusjõuga rehv keskkonnasõbralike ressurssidega.

Euroopa Komisjon on andnud Goodyearile suure uurimis- ja arendustegevustoetuse tema innovatiivse algatuse toetamiseks. Toetus on osa Euroopa Liidu LIFE-keskkonna programmist. Selles projektis teeb Goodyear tihedat koostööd kahe uuringupartneriga: Itaalia uuringuettevõttega Novamont ja Saksa autotootjaga BMW.

„See projekt on üks Goodyeari algatusi välja töötada väiksema keskkonnamõjuga tooteid ilma juhtimise turvalisust kahjustamata,” lausus Joe Zekoski, Goodyeari ülemaailmse tootearenduse ja tehnikakeskuse operatsioonide asepresident. „Projekti üks põhiülesandeid on välja töötada uus biotäidis alternatiivina tavapärastele rehvitäidistele. Sellel uuel täidisel, mida valmistatakse taastuvatest ressurssidest nagu maisitärklis, võib olla oluline keskkonnamõju ja kaasa tuua CO2 heitkoguste vähenemise tootmisprotsessis”, lausus Zekoski.

Projekti teine ülesanne on rehvi konstruktsiooni süvaanalüüs, mille eesmärk on vähendada energiakadu sõiduki liikumise ajal. „Projekt võib meid viia väiksema veeretakistusjõu ja parema vastupidavusega rehvideni ning lühemate pidurdusteekondadeni”, lausus Zekoski.

Koos Goodyeariga keskendub Itaalia uuringuettevõte Novamont uue biotäidise väljatöötamisele ja hindab selle hajutamisvõimalusi rehvi formuleerimistes. Teadusmaailmas tunnustatakse Novamonti teerajajana selliste toodete väljatöötamisel, mis pärinevad põllumajanduslikust taastuvast toorainest (nt tärklis).

Goodyear töötab koos oma arenduspartneriga BMW välja rehviformuleeringud ja testib prototüüprehve ja optimeeritud rehvikonstruktsiooni. „BMW asjatundlikkusel rehvi-sõiduki vastastoimes ning seotud testides ja turvanõuetes on oluline osa projekti edus”, lausus Zekoski.

Pilt: Philip Owen, LIFE-üksuse juht esitleb LIFE+ teabevooru Rohelisel nädalal 2007 Brüsselis.

Tänapäeval kasutatakse rehvikummikomponentides tugevdamiseks peamiselt tahma ja räni. Nii tahma kui ka räni tootmise protsessid nõuavad mittetaastuvaid ressursse (nt toornafta) ja tekitavad CO2 heitkoguseid. Rehvide biotehnoloogia edasine evolutsioon eeldab tahma ja räni osalist asendamist uue põlvkonna biotäidisega. Neid uuringutegevusi viivad praegu läbi Goodyear ja tema uuringupartner Novamont.

Uurimisprojekt lähtub eesmärgist osaliselt asendada mittetaastuvad tugevduskummi komponendid biopolümeertäidistega, mis põhinevad taastuvatel ressurssidel ja samaaegselt saavutada oluline (kuni 30%) rehvi veeretakistusjõu vähendamine, millega vähendataks CO2 heitkoguseid ja kütusetarbimist.

Tänapäeva turvise formulatsioonis olevate räni ja tahma osaline asendamine teise põlvkonna biotäidisega on paljulubavad lähenemisviisid rehvi CO2 mõjule. Esimesed testid näitavad, et uuel biotäidisel on positiivsem CO2 tasakaal: iga toodetud biotäidise kg kohta hoitakse kokku 0,62 kg CO2. Kui kaalus asendatakse 20% räni, väheneb rehvis CO2 kuni 8,2 g/km ja veeretakistusjõud 30%.

Lisaks uute materjalide väljatöötamisele uurib Goodyear ka konstruktsiooni-materjali vastastoimet ja optimeerib turvisemustri kujundust ja geomeetriat ja rehvikinnitust. Selle materjali ja konstruktsiooniuuringute ühendamine näitab innovatiivse rehvikonstruktsiooni väljatöötamise optimaalset lähenemisviisi, mis sobib 30% või rohkemagi veeretakistusjõu vähendamise saavutamiseks.

Lõppeesmärk: välja töötada keskkonnasõbralikum rehv, millel on kindlad tarbijaeelised, nt väiksem kütusetarbimine, parem vastupidavus ja lühem pidurdusteekond, aga säiluksid rehvi muud sooritusvõime- ja turvaparameetrid, nt haardumine kuival ja märjal pinnal, vesiliukindlus või juhitavusvõime.

1992. aastal käivitatud LIFE ehk keskkonna rahastamisvahend on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika oluline osa. LIFE-keskkonna konkreetne eesmärk on panustada innovatiivsete viiside ja meetodite väljatöötamisse näidisprojektide kaasrahastamise abil. Komisjoni sõnul näitaksid need projektid uusi meetodeid ja viise Euroopa erisuguste keskkonnaprobleemidega tegelemisel.